Keegi eriline

Pilk on fookusest väljas ja mõte tuhlab kusagil ajusopitaguses, projekteerides silme ette asju, mida mu vaade aknast tegelikult ei ava. Põhjuseks on ainult see eriline inimene minu elus.
Ja nendest erilistest inimesteset meie südames, mõttetes või kuhu iganes oma kallimaid paigutatakse, ma tahangi natukene rääkida.
Kuidas tunneb ära tänaval, bussis, poes, kus iganes ka ei oleks, selle ainulaadse inimese? Lihtne. Ühest pilgust piisab. Kui silmad on peegel hingesse, siis selle õige puhul tunneb näeb sealt vilksamas läbi tükikese endast. Kuidas?
The special someone kannab osakest meist endas kaasas. Suure tõenäosusega on keemia vastastikkune. Aga kui see päris nii ei ole, andke märku oma huvitavast juhtumist.
Kui just liblikad kõdus ei tiiruta, siis vähemalt jällenägemine on nagu elektrilaeng (või nagu droog), mis käib momentaalselt läbi kui tuvastada massi seast selle erilise isiku piirjooned. Kaldudes füüsilistest märkidest kõrvale jõuan mõttelugemiseni. Just. Sõna otseses mõttes. Ma ei imesta, kui tähtsuselt #1 inimene, tunneb või aimab ette seda, mis toimub enda arvates varjatult pea sees. Mingil kombel on ta meiega ühel lainel ja teab, mida me võime tahta või arvata. Võibolla on asi füüsikalistes lainetes, mis armastajatel või sinna tüürivatel paaridel on samal pikkusel. Või see eriline inimene lihtsalt kuulab ka kui ta teine pool temaga räägib ;)
^{(Ühel loengul seletati armastust kui puht keemilis-füüsikalist nähtust, aga see on juba teine teema. Kuid põrgulikult huvitav)}
Kui keegi juba oma silmadega siia on jõudnud, siis õnnitlen. Minge öelge oma kallimatele veelkord kui ERILSED KORDAMTUD FANTASTILISED nad tegelikult on. Kas siis kui nad teavad.
Saadan armastusega tervisi oma erilisele inimesele.